Minu lemmikfilmid

Minu lemmikud on draama-, sõja-, põnevus- ja multifilmid. Pigem väldin õudusfilmide vaatamist, sest need on liiga hirmsad ja verised. Kinos käin paar korda kuus, kui kinokavas on head filmid. Tavaliselt lähen kinno siis, kui tuleb välja mõni uus Eesti film. Kodus vaatan filme telekast. Film on hea siis, kui see paneb mu lahinal nutma või väga kõvasti naerma.


Mul on palju lemmikdraamafilme: "1944", "Nimed marmortahvlil", "Tuulepealne maa", "Vehkleja", "Seltsimees laps", "Mandariinid", "Tõde ja õigus". Nagu näete, siis mulle meeldivad Eesti draamafilmid väga. Praegu kirjutan lähemalt filmist "Tõde ja õigus".

"Tõde ja õigus" tuli välja see aasta ning see valmis Eesti vabariigi 100-ndaks sünnipäevaks. See põhineb Anton Hansen Tammsaare samanimelisel romaanil. Peaosades on Priit Loog, Priit Võigemast, Maiken Schmidt, Ester Kuntu jpt head näitlejad. Ka minu sugulane mängis selles filmis Liisit, Andrese tütart, olen tema üle väga uhke. Film räägib Eesti ühiskonna arengust 19.-20.sajandil. Peategelane Andres (Priit Loog) kolib koos oma naise Krõõdaga (Maiken Schmidt) Vargamäele, kus on üsna halb elada: muld pole viljakas ja igal pool on soo. Seal tuleb teha palju tööd ning taluda õelat naabrimeest Pearut (Priit Võigemast). Andres arvas, et kui Vargamäe eest hoolitseda, hoolitseb Vargamäe ka sinu eest, kuid ta eksib. Paljud lähedased lahkuvad siit ilmast, Pearu ja Andres käivad kogu aeg mööda kohut ja talutööd lähevad aina raskemaks. Lõpuks on saanud heast ja lahkest Andresest endasse tõmbunud ja ainult õigust taga ajav mees. Andres on öelnud: "Tee tööd, siis tuleb ka armastus," kuid armastust ei tulnud. Soovitan enne filmi vaatamist lugeda kõik "Tõde ja õiguse" osad läbi, siis saad ka filmist paremini aru.